Reedest, 24. jaanuarist on raamatukogu kolmandal korrusel avatud möödunud aastal ilmunud eesti autorite ilukirjandusteoste näitus. Enam kui 250 raamatu seas on nii proosat kui luulet, algupärandeid ja kordustrükke.
„2024. aastast on kriitikud esile tõstnud mitme naiskirjaniku loomingut,“ rääkis näituse üks koostaja Marianne Tiik. „Nii ilmusid eelmisel aastal näiteks Lilli Luugi „Ööema“, Piret Raua „Keedetud hirvede aeg“, Carolina Pihelgase „Lõikejoon“, Piret Jaaksi „Põdravalgus“, Kristiina Ehini „Südametammide taga“ ja Maimu Bergi „Abitu armastus“. Kõiki neid saab meie näitusel sirvida.“
Möödunud aastal anti proosateostest välja veel näiteks Kaur Riismaa „Enne pattu ja roboteid“, Mehis Heinsaare "Läbi hingemaastike" ja Arne Merilai "Puuinimesed", samuti Tiit Aleksejevi „Taevaminejad“, mis on järg tema juba ilmunud ristisõdade ajast jutustavale triloogiale.
Olulisematest kordustrükkidest võib esile tuua Anton Hansen Tammsaare teosed „Põrgupõhja uus Vanapagan“, „Elu ja armastus“ ning, "Kõrboja peremees" aga ka August Gailiti „Ekke Moor“ ja Juhan Liivi „Vari“.
Luuleraamatuid on näitusel ligi 70. „Nendest tahaksin välja tuua Uku Masingu „Olla sulle hää“,“ sõnas Tiik. „On ime, et ikka ilmub Uku Masingu pärandist luulet, mida pole varem avaldatud.“ Samuti on näitusel Doris Kareva koostatud metsaluule antoloogia „Südames laulavad metsad“, aga ka Joanna Ellmanni „Ilmunud linn“ ja Piret Põldvere „Tõmme“.
Näituse eelmisel aastal ilmunud ilukirjandusteostest on koostanud Marianne Tiik ja Margit Leesik ning kujundanud Lilian Mengel. Näitus on avatud 27. veebruarini.